Frantsiisilepingu kümme võtmeelementi

Frantsiisilepingu eesmärkideks on määratleda frantsiisiandja ja -võtja vahelist koostööd ja suhet ning kaitsta frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja brändi. Nende eesmärkide täitmiseks on vajalik frantsiisilepingus reguleerida hulk küsimusi. Allpool kirjeldamegi, millised lepingu osad ja sätted peaksid frantsiisilepingus kindlasti sisalduma, et frantsiisimine oleks edukas ning poolte huvid oleksid kaitstud. Seejuures on siiski oluline märkida, et pole olemas üht ja õiget frantsiisilepingu põhja, vaid lepingu konkreetne sisu ja detailsusaste sõltub siiski konkreetsetest ettevõtjatest, tegevusharust jms. Kindlasti pole alltoodud loetelu lepingu elementidest ammendav. Lepingu üksikasjade formuleerimise ja läbirääkimise osas tasub kindlasti konsulteerida nõustajaga.

1.Poolte andmed ja lepingu ese

Tavapäraselt määratletakse lepingu alguses selle pooled ning sätestatakse, et frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale õiguse kasutada frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas kaubamärke, ärilist tähistust, oskusteavet jms. Lepingu eseme puhul tuleks selgelt reguleerida ka see, millisel territooriumil frantsiisivõtjale nimetatud õigused antakse ning kas need õigused on eksklusiivsed või mitte (ehk kas frantsiisivõtja on määratletud territooriumil ainus ettevõtja, kellele lepingu alusel üle antavaid õiguseid võib anda). Eksklusiivõiguste üleandmisel tuleb silmas pidada, et teatud piirangud sellele võivad tuleneda konkurentsiõigusest ja olla tingitud poolte kõrgetest turuosadest.

2. Frantsiisitasu

Kahtlemata tuleb lepingus reguleerida frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale makstavad tasud. Võimalik, et kokku lepitakse kõigepealt ühekordses tasus, mis makstakse lepingu alguses, ning seejärel perioodilistes maksetes, mille suurus võib olla fikseeritud või sõltuda näiteks frantsiisivõtja käibest.

3. Ärikontseptsiooni kasutamise üksikasjad

Frantsiisilepingus tuleks üksikasjalikult reguleerida, millisel viisil ja millise kvaliteediga peab frantsiisivõtja oma äritegevust korraldama. Näiteks võidakse kokku leppida kaupade või teenuste teatud kvaliteedi tasemes, millele frantsiisivõtja tegevus peab vastama. Samuti võidakse kokku leppida, et frantsiisiandjal on õigus regulaarselt seda kvaliteeti kontrollida. Tavapärane on lepingus sätestada, milline peab välja nägema frantsiisivõtja opereeritav kauplus, restoran, veebipood vms, samuti võib seada piiranguid ja muid nõudmisi frantsiisivõtja ja tema klientide vahel sõlmitavatele lepingutele. Frantsiisivõtjale võib panna kohustuse esitada frantsiisiandjale regulaarselt aruandeid.

Sageli lepitakse kokku, et kui frantsiisilepingu alusel on frantsiisivõtjal kohustus osta kindlat liiki või kindla disainiga sisustust või muid esemeid, siis kohustub frantsiisivõtja tegema seda frantsiisiandjalt. Frantsiisivõtjatel soovitame juba lepingu läbirääkimisel pöörata tähelepanu sellele, kas frantsiisiandja poolt selleks pakutavad hinnad on konkurentsivõimelised või juhtuvad turuhinda märkimisväärselt ületama. Samuti tuleks juba enne lepingu sõlmimist mõelda läbi, kuidas kaitsta frantsiisivõtjat juhul, kui frantsiisiandja otsustab oma kaubamärki muuta või selle ümber kujundada. Frantsiisivõtja huve kaitseb näiteks lahendus, millega lubatakse teatud ajaperioodi vältel või kuni esemete amortiseerumiseni vana kaubamärgiga esemeid kasutada, või frantsiisiandja kohustus hüvitada frantsiisivõtjale vanade esemete jääkväärtus.

4. Reklaam

Frantsiisilepingus sätestatakse tavapäraselt poolte kohustused frantsiisiandja ärimudeli ja brändi reklaamimisel ning seonduvate kulude jagunemine poolte vahel. Kui frantsiisivõtja osaleb turunduses ja reklaami tegemises, siis sätestatakse ka see, milline reklaam on lubatud.

5. Koolitused, juhendamine ja kaasabi osutamine

Frantsiisilepingute puhul on tavaline, et vähemalt lepingu alguses osaleb frantsiisiandja frantsiisivõtja töötajate koolitamises. Selline kohustus võib jätkuda ka frantsiisilepingu kestel. Kuivõrd frantsiisiandja huviks on, et töötajad tunneksid frantsiisiandja ärimudeli üksikasju ja käituksid frantsiisiandja huvidele vastavalt, siis tavapäraselt katab koolituskulud frantsiisiandja, kuid kokku võib leppida ka teisiti. Samuti lepitakse harilikult kokku tingimused frantsiisiandja poolt frantsiisivõtja juhendamiseks ja talle abi osutamiseks äritegevuse käigus tõusetunud küsimuste ja probleemide lahendamisel. Tihti lepitakse kokku, et frantsiisiandja teeb seda teatud lisatasu alusel.

6. Lepingu kestus ja lõppemine

Kindlasti tuleks lepingus määratleda, kui kaua leping kehtib, millistel tingimustel saab seda pikendada ja millistel tingimustel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada. Ennetähtaegse lõpetamise alused seonduvad tavapäraselt poolte kohustuste rikkumisega, aga frantsiisiandjal võib olla kohustus leping lõpetada ka näiteks juhul, kui frantsiisivõtja käive jääb alla teatud määratletud taseme.

7. Konkurentsipiirangud

Tavapäraselt reguleeritakse frantsiisilepingus ka seda, kas ja millisel määral on piiratud frantsiisivõtja poolt konkurentsi osutamine frantsiisiandjale. Sageli lepitakse kokku, et lepingu kestuse ajal ei tohi frantsiisivõtja sõlmida lepinguid frantsiisiandjaga konkureerivate ettevõtjate kaupade või teenuste müümiseks või vahendamiseks või konkurentidega frantsiisi- või litsentsilepingute sõlmimiseks. Samuti keelatakse frantsiisivõtjal endal konkurentsi osutamine frantsiisiandjale. Konkurentsipiirangud võivad kehtima jääda ka mõneks ajaks pärast lepingu lõppemist, kuid kindlasti ei tohi need olla tähtajatud. Arvestada tuleb konkurentsiõigusest tulenevate piirangutega, mis sõltuvad muuhulgas poolte turuosade suurusest.

8. Vastutus ja konfidentsiaalsus

Lepingus võib piirata poolte vastutuse näiteks selliselt, et pooled vastutavad üksnes kahju eest, mis tekib teisele poolele ühe poole süü tõttu. Samuti võib vastutust piirata teatud rahasummaga või sätestada, et pooled ei vastuta saamata jäänud tulu eest. Tavapäraselt lepitakse kokku vastutuses konfidentsiaalsusnõuete rikkumise eest (näiteks leppetrahvides). Selleks on oluline määratleda ka see, milline teave kvalifitseerub ärisaladuseks ning mida peavad pooled konfidentsiaalsena hoidma.

9. Kohalduv õigus ja kohtualluvus

Nagu igas teises lepingus, nii on ka frantsiisi puhul kasulik kokku leppida, millisele õigusele leping allub ning millise riigi kohtutes lahendatakse võimalikud pooltevahelised vaidlused. Eriti oluline on see juhul, kui lepingupooled on erinevate riikide äriühingud. Võimalik, et kokku lepitakse ka selles, et vaidluseid ei lahenda mitte riiklikud kohtud, vaid vahekohtud.

10. Lisad

Sõltuvalt frantsiisilepingust ja selle detailsusest võivad frantsiisilepingu lisad sätestada veelgi üksikasjalikumaid nõudeid näiteks brändikasutusele, tegevuskoha sisustusele, väljapanekutele jne. Tüüpilisteks lisadeks on näiteks operations manual, mis sätestab sisekorra, tegevusjuhised jms, näiteks juhised raamatupidamiseks, klientidega suhtlemiseks, teenindajate vormiriietuseks, hädaolukordadeks, töö- ja tervishoiunõuete täitmiseks jne. Samuti on lepingu lisaks tihti nn brand book või design book, mis kirjeldab nõudeid frantsiisiandja kaubamärkide, sümboolika, värvilahenduste jms kasutamisele. Loomulikult võib lepingu spetsiifikast tulenevaid lisasid olla teisigi.

Selle artikli autoriks on Advokaadibüroo Sorainen advokaadid, kes on Eesti suurima rahvusvaheliste frantsiisilepingute kogemusega.

Franchising EE

Loe teisi artikleid